"Talupoja matused"
1865
Vassili Grigorjevitš Perov
Pilt 1
Valisin oma teose analüüsiks Vassili Grigorjetitš Perovi teose "Talupoja matused" või teise leitud nime "Matused" all. Teos asub hetkel Tretjakovi galeriis. Perov oli ise üks nn peredvižnikute asutaja ning ka selle teose võib liigitada kriitilise realismi alla. Valisin selle teose, kuna teos tekitas minus sügava kurbustunde; sulandusin teosesse ise sisse ning tundsin ennast tolles olukorras. Mulle meeldibki just see, kuidas kriitilises realismis tabatakse hetki reaalselt, samas tekib koheselt ka sügav emotsioon kuna teose sisu on mõistetav juba esimesel pilgul üle teose. Teos on veel üpris harmooniline - loodus ning meeleolu on vaieldamatult hästi seotud ning täpselt tabatud. Üle kogu teose vaadates jäävadki kõrvu kajama kaks sõna - kurbus ja nukrus. Justkui oleks liiga väsinud, et kogu elu peale veel nutta.
Teosel on kasutatud vägagi reaalset värvipaletti, sügavad ning sünged toonid on kooskõlas teose kurva meeleoluga. Seljasolevad riided on kujutatud kulunud ning tuhmi pruuniga.Valgusemäng maalil loobki selle eriti reaalse tunnetuse - metsa on varjutatud, tagaplaanil kaugusesse ulatuv aas on sujuvalt hajutatud, kui vaade läbi külma õhu hajub ning esiplaanil on detailid ilusti välja toodud. Domineerivaks värviks on hallikas-valge. Teosel on jooned kujutatud võimalikult reaalselt ning osa neist on geomeetrilised ning jälgivad perspektiivi. Samas on kasutatud kõveraid ning ümaraid jooni, et kohati edasi anda just reaalsust ning ruumilisust. Kontuurjooni pole üle rõhutatud, tagataustal on need üldse hajutatud. Eraldi tooksin välja pisut lookleva joonega kujutatud teeraja, mida mööda hobune edasi longib. Maal on mahuline: rakmed, saan ning kirst hakkavad selgelt oma ruumilisusega silma ning ka selgelt on eristatavad pinnavormid maastikul. Olemus on geomeetriline ning reeglipärane, mida on näha nii kirstu kui ka saani konstruktsioonilt. Ka looduse kaudu on edasi antud geomeetrilist ruumilisust. Ka võib märgata sümmeetrilisust saanil, kus keskele on paigutatud kirst ning kahele poole seda lapsed ning veel seda, kuidas hobune veab saani keset teed. Tekstuur on suhteliselt sile, tooksin samas eraldi välja sellise pisut rustikaalse kujutamise. Kuigi oluline on ka tagataust ning sellel maalitud loodus, mis on hästi kujutamas teose meeleolu, langeb keskosa - saan, kus sõidavad kirst ja inimene - siiski fookusesse nii kompositsiooni poolest, asudes teose keskel, kui ka valguse poolest, kus saan kerkib esile suurema valgustatuse osas. Niisiis on esiosa olulisem kui taust, kuid seda pole üle rõhutatud ning taust on samuti tähtis osa teosest. Kompositsiooni poolest tooks veel välja, kuidas kõrvuti on saanil lamamas kaks last ning kõrvuti lonkimas kaks looma, koer ja hobune. Kui lapsed tunduvad teosel ühesuurused, siis hobune on koerast selgelt kordades suurem. Kaks lamavat last moodustavad aga omakorda saanijuhiga kolmnurga, mis lisab omakorda fookust keskpunkti asukohale. Kompositsioon on suhteliselt ühtlane: saan ning hobune on teose keskel; koer ning mets tasakaalustavad teineteist äärtel; tühjad kohad täidab looduse kujutamine tagataustal. Rütm teosel on suhteliselt vaba, kuna rütmi moodustavad lume alt välja tulevad puud, tagaplaanil olevad pilved ning metsas asuvad puud on oma paigutuselt suhteliselt juhuslikes asendites. Samas tundub reeglipärane kahe lapse lamamine saani mõlemas otsas ning see, kuidas nad moodustavad saanijuhiga kolmnurga. Rütmi moodustab ka lumi, mis eristab tagataustal asetsevas looduses kõiki objekte ning on justkui kõikjal vahedes. Ilmselgelt on teos liikuv, eriti hästi väljendub see hobuse pinges lihaste kujutamisest ning üldse hobuse jalgade asendist. Liikumine tundub aga vaevaline. Teosel toimub liikumine diagonaalis saani tagaotsast hobuse poole. Samas võib märgata, et rõhutatud on ka teine diagonaal koerast kuni metsani. Perovi maalitud maal on õlimaal.
Teoselt tooksin välja 5 tegelast. Esiteks hakkab silma saanijuht. Väsinud olek ning langetatud pea loovad tema ümber just sellise paratamatuse emotsiooni. Samasugust emotsiooni kajastab ka saani vedav hobune, kellel ei ole üle midagi muud kui lihtsalt oma elu koos selle saaniga edasi vedada. Saanil on kirstu kõrval paigutatud ka kaks last. Lapsed on küll soojalt riides ja saavad pikutada, kuid nende pilgud väljendavad ainult tühjust ning otsatut kannatuste rada, mis neile juba sünnist oli ette määratud. Perekond hoiab omavahel meeletult kokku, kuid samas mõistavab ikkagi igaüks, kui raske neil kõigil toime on tulla. Hobune, küll osana perest, teeb lihtsalt oma tööd mõistmata teiste probleeme. Kõik neli tegelast loovad kokku lootusetuse tunde - neil ei ole kuskile paremuse poole liikuda, vaid kannatada elu viisil kuidas see siiamaani kestnud on. Sellise elu märksõnadeks kipuvadki olema lein ja kurnatus, kuna koguaeg tuleb endast maksimum anda. Teosel on veel 1 koer, kes aga ei tundu olevat nõnda masendunud kui teised tegelased. Samas on tema aga ka ainus, kes ei pea hetkel tegema rasket tööd ning mõtlema matustele. Võib-olla sooviski autor sellise kompositsiooniga öelda, et mõistmatus on vahepeal ka motivatsioon ning samas ka kergendus, kui aga inimloomus üritab kõike mõista ning eriti tollal, 1865. aastal, kui valgustusaeg oli täies hoos ning ka tööstusrevolutsioon oli pihta hakanud. Teose üks läbivaim idee on talurahva raske elu kujutamine, kuna tollases ühiskonnas oli nende positsioon madal ning neile ei antud ka ühiskonna silmis suurt võimalust. Tänapäeva ühiskonnaga teos paralleele väga palju ei loo.
1861. aastal vastu võetud riigireformi järel põimusid feodaalsed igandid pealetulevate kapitalistlike rõhumisvormidega ning riigi majanduslik ning poliitiline olukord hakkas aina alla käima. Selline tohutu allakäik kutsus esile enneolematu demokraatliku rahvaliikumise. Selle tõttu oligi vene kunstis esile kerkinud kriitiline iseloom. Kunstiliikidest oli küll juhtivaim kirjandus, sest see sai oma spetsiifika tõttu kõige paremini sekkuda poliitilisse võitlusesse. Samas selline kriitilis-realistlik kirjandus avaldas suurt mõju ka maalikunstile ning sellist omapära kujutas nii Perov oma maalidel kui ka enamus 20. sajandi teisel poolel valminud vene maaliteoseid. Perov koos Prjanišnikoviga olidki esimesed järjekindlad kriitilised realistid vene maalikunstis. Neile oli palju järgnejaid ning koos nõudsid noored siis vene elu ausat ja realistlikku kujutamist ning soovisid, et nende maalid aitaksid paljastada Venemaal valitsevat ebaõiglust. Eesmärk pühendab abinõu ning lõpuks rajatigi sõprusühing peredvižnikud, mida hakkas juhtima Kramskoi. Tähtsaimaks peeti seal žanri- ning maastikumaale, mis aitasid luua sügavamat meeleolu, mille edasiandmiseks võeti tihti kasutusele ka kirjanduslikke elemente. Perov oli üks kõigele sellele alusepanijatest ning maaliga "Talupoja matused" ja ka teiste maalidega andis ta täpselt edasi talurahva tegelikku elu ning olu selle siiraimas tegelikkuses.
Kuna teos annab edasi äärmiselt kurba tunnet ning ka analüüs seda veel süvendab, soovitan vaadata seda armsat kassi pilti!
Aitäh lugemast! :)
Informatsioon:
http://www.wikiwand.com/et/Vassili_Perov
Kunsti kukeaabits - Ott ja Jaan Kangilask - Realism
Kunstiajaloo tunnis läbivõetud materjalid ning tunnused
Pilt1:
https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/2/2d/%D0%9F%D1%80%D0%BE%D0%B2%D0%BE%D0%B4%D1%8B_%D0%BF%D0%BE%D0%BA%D0%BE%D0%B9%D0%BD%D0%B8%D0%BA%D0%B0.jpg/1024px-%D0%9F%D1%80%D0%BE%D0%B2%D0%BE%D0%B4%D1%8B_%D0%BF%D0%BE%D0%BA%D0%BE%D0%B9%D0%BD%D0%B8%D0%BA%D0%B0.jpg?1478028844855
Suurendatud pilti vaatasin aadressil: https://www.flickr.com/photos/41711562@N02/15105212261 , samas aga eirasin seal kujutatud valgust, mis erineb siin ülal toodud pildist.
Pilt2:http://lovecatsy.blogspot.com.ee/2013/06/my-funny-cats-lovely-cats.html
Teosel on kasutatud vägagi reaalset värvipaletti, sügavad ning sünged toonid on kooskõlas teose kurva meeleoluga. Seljasolevad riided on kujutatud kulunud ning tuhmi pruuniga.Valgusemäng maalil loobki selle eriti reaalse tunnetuse - metsa on varjutatud, tagaplaanil kaugusesse ulatuv aas on sujuvalt hajutatud, kui vaade läbi külma õhu hajub ning esiplaanil on detailid ilusti välja toodud. Domineerivaks värviks on hallikas-valge. Teosel on jooned kujutatud võimalikult reaalselt ning osa neist on geomeetrilised ning jälgivad perspektiivi. Samas on kasutatud kõveraid ning ümaraid jooni, et kohati edasi anda just reaalsust ning ruumilisust. Kontuurjooni pole üle rõhutatud, tagataustal on need üldse hajutatud. Eraldi tooksin välja pisut lookleva joonega kujutatud teeraja, mida mööda hobune edasi longib. Maal on mahuline: rakmed, saan ning kirst hakkavad selgelt oma ruumilisusega silma ning ka selgelt on eristatavad pinnavormid maastikul. Olemus on geomeetriline ning reeglipärane, mida on näha nii kirstu kui ka saani konstruktsioonilt. Ka looduse kaudu on edasi antud geomeetrilist ruumilisust. Ka võib märgata sümmeetrilisust saanil, kus keskele on paigutatud kirst ning kahele poole seda lapsed ning veel seda, kuidas hobune veab saani keset teed. Tekstuur on suhteliselt sile, tooksin samas eraldi välja sellise pisut rustikaalse kujutamise. Kuigi oluline on ka tagataust ning sellel maalitud loodus, mis on hästi kujutamas teose meeleolu, langeb keskosa - saan, kus sõidavad kirst ja inimene - siiski fookusesse nii kompositsiooni poolest, asudes teose keskel, kui ka valguse poolest, kus saan kerkib esile suurema valgustatuse osas. Niisiis on esiosa olulisem kui taust, kuid seda pole üle rõhutatud ning taust on samuti tähtis osa teosest. Kompositsiooni poolest tooks veel välja, kuidas kõrvuti on saanil lamamas kaks last ning kõrvuti lonkimas kaks looma, koer ja hobune. Kui lapsed tunduvad teosel ühesuurused, siis hobune on koerast selgelt kordades suurem. Kaks lamavat last moodustavad aga omakorda saanijuhiga kolmnurga, mis lisab omakorda fookust keskpunkti asukohale. Kompositsioon on suhteliselt ühtlane: saan ning hobune on teose keskel; koer ning mets tasakaalustavad teineteist äärtel; tühjad kohad täidab looduse kujutamine tagataustal. Rütm teosel on suhteliselt vaba, kuna rütmi moodustavad lume alt välja tulevad puud, tagaplaanil olevad pilved ning metsas asuvad puud on oma paigutuselt suhteliselt juhuslikes asendites. Samas tundub reeglipärane kahe lapse lamamine saani mõlemas otsas ning see, kuidas nad moodustavad saanijuhiga kolmnurga. Rütmi moodustab ka lumi, mis eristab tagataustal asetsevas looduses kõiki objekte ning on justkui kõikjal vahedes. Ilmselgelt on teos liikuv, eriti hästi väljendub see hobuse pinges lihaste kujutamisest ning üldse hobuse jalgade asendist. Liikumine tundub aga vaevaline. Teosel toimub liikumine diagonaalis saani tagaotsast hobuse poole. Samas võib märgata, et rõhutatud on ka teine diagonaal koerast kuni metsani. Perovi maalitud maal on õlimaal.
Teoselt tooksin välja 5 tegelast. Esiteks hakkab silma saanijuht. Väsinud olek ning langetatud pea loovad tema ümber just sellise paratamatuse emotsiooni. Samasugust emotsiooni kajastab ka saani vedav hobune, kellel ei ole üle midagi muud kui lihtsalt oma elu koos selle saaniga edasi vedada. Saanil on kirstu kõrval paigutatud ka kaks last. Lapsed on küll soojalt riides ja saavad pikutada, kuid nende pilgud väljendavad ainult tühjust ning otsatut kannatuste rada, mis neile juba sünnist oli ette määratud. Perekond hoiab omavahel meeletult kokku, kuid samas mõistavab ikkagi igaüks, kui raske neil kõigil toime on tulla. Hobune, küll osana perest, teeb lihtsalt oma tööd mõistmata teiste probleeme. Kõik neli tegelast loovad kokku lootusetuse tunde - neil ei ole kuskile paremuse poole liikuda, vaid kannatada elu viisil kuidas see siiamaani kestnud on. Sellise elu märksõnadeks kipuvadki olema lein ja kurnatus, kuna koguaeg tuleb endast maksimum anda. Teosel on veel 1 koer, kes aga ei tundu olevat nõnda masendunud kui teised tegelased. Samas on tema aga ka ainus, kes ei pea hetkel tegema rasket tööd ning mõtlema matustele. Võib-olla sooviski autor sellise kompositsiooniga öelda, et mõistmatus on vahepeal ka motivatsioon ning samas ka kergendus, kui aga inimloomus üritab kõike mõista ning eriti tollal, 1865. aastal, kui valgustusaeg oli täies hoos ning ka tööstusrevolutsioon oli pihta hakanud. Teose üks läbivaim idee on talurahva raske elu kujutamine, kuna tollases ühiskonnas oli nende positsioon madal ning neile ei antud ka ühiskonna silmis suurt võimalust. Tänapäeva ühiskonnaga teos paralleele väga palju ei loo.
1861. aastal vastu võetud riigireformi järel põimusid feodaalsed igandid pealetulevate kapitalistlike rõhumisvormidega ning riigi majanduslik ning poliitiline olukord hakkas aina alla käima. Selline tohutu allakäik kutsus esile enneolematu demokraatliku rahvaliikumise. Selle tõttu oligi vene kunstis esile kerkinud kriitiline iseloom. Kunstiliikidest oli küll juhtivaim kirjandus, sest see sai oma spetsiifika tõttu kõige paremini sekkuda poliitilisse võitlusesse. Samas selline kriitilis-realistlik kirjandus avaldas suurt mõju ka maalikunstile ning sellist omapära kujutas nii Perov oma maalidel kui ka enamus 20. sajandi teisel poolel valminud vene maaliteoseid. Perov koos Prjanišnikoviga olidki esimesed järjekindlad kriitilised realistid vene maalikunstis. Neile oli palju järgnejaid ning koos nõudsid noored siis vene elu ausat ja realistlikku kujutamist ning soovisid, et nende maalid aitaksid paljastada Venemaal valitsevat ebaõiglust. Eesmärk pühendab abinõu ning lõpuks rajatigi sõprusühing peredvižnikud, mida hakkas juhtima Kramskoi. Tähtsaimaks peeti seal žanri- ning maastikumaale, mis aitasid luua sügavamat meeleolu, mille edasiandmiseks võeti tihti kasutusele ka kirjanduslikke elemente. Perov oli üks kõigele sellele alusepanijatest ning maaliga "Talupoja matused" ja ka teiste maalidega andis ta täpselt edasi talurahva tegelikku elu ning olu selle siiraimas tegelikkuses.
Kuna teos annab edasi äärmiselt kurba tunnet ning ka analüüs seda veel süvendab, soovitan vaadata seda armsat kassi pilti!
Pilt 2
Aitäh lugemast! :)
Informatsioon:
http://www.wikiwand.com/et/Vassili_Perov
Kunsti kukeaabits - Ott ja Jaan Kangilask - Realism
Kunstiajaloo tunnis läbivõetud materjalid ning tunnused
Pilt1:
https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/2/2d/%D0%9F%D1%80%D0%BE%D0%B2%D0%BE%D0%B4%D1%8B_%D0%BF%D0%BE%D0%BA%D0%BE%D0%B9%D0%BD%D0%B8%D0%BA%D0%B0.jpg/1024px-%D0%9F%D1%80%D0%BE%D0%B2%D0%BE%D0%B4%D1%8B_%D0%BF%D0%BE%D0%BA%D0%BE%D0%B9%D0%BD%D0%B8%D0%BA%D0%B0.jpg?1478028844855
Suurendatud pilti vaatasin aadressil: https://www.flickr.com/photos/41711562@N02/15105212261 , samas aga eirasin seal kujutatud valgust, mis erineb siin ülal toodud pildist.
Pilt2:http://lovecatsy.blogspot.com.ee/2013/06/my-funny-cats-lovely-cats.html
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar